KERGUS
Alumiiniumi tihedus on 2,7 d/cm3 – vaid üks kolmandik terase tihedusest. Tegu on hõbedase metalliga. Selle sulamispunkt on 660ºC. Alumiinium on enam kui kolm korda kergem kui teras.
ELEKTRI- JA SOOJUSJUHTIVUS
Alumiinium juhib suurepäraselt elektrit ning soojust ning on seetõttu sobiv elektrotehniliste komponentide ning erinevate soojusvahetite valmistamiseks. Alumiiniumesemete pinnal moodustub tihe ja tugev Al2O3 kiht, mis kaitseb alumiiniumi korrosiooni eest õhus, vees, kontsentreeritud lämmastikhappes ja paljudes teistes hapetes ning oludes. Alumiiniumi soojusjuhtivus on 27ºC juures 237 W/(m*K). Vaskjuhiga samaväärsete juhtivusomadustega alumiiniumjuht kaalub kaks korda vähem. Alumiiniumi soojusjuhtivus on 27ºC juures 237 W/(m*K).
VASTUPIDAVUS KORROSIOONILE
Alumiinium on korrosioonikindel kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappes, vees, vesilahustes, niisketes gaasides ning kui lahuse pH jääb vahemikku 4st 9ni. Aluselised lahused, mille pH > 9 hävitavad alumiiniumi kiiresti, tekitades lahustuvaid alumiiniumsooli. Alumiinium on ebastabiilne ka hapetes, mille pole oksideerivaid omadusi.
Madalatel temperatuuride alumiinium hapraks ei muutu ning selle takistus suureneb. Kõrgetel temperatuuridel takistus väheneb. Kui temperatuur ületab pidevalt 100º C, väheneb takistus märgatavalt, seda tuleb struktuuride kavandamisel silmas pidada. Kui alumiinium puutub kokku õhuhapnikuga, tekib väga õhuke, vaid mõne sajandiku µm paksune oksiidikiht (µm on tuhandik millimeetrit). See kiht on väga tihe ning kaitseb kindlalt korrosiooni vastu. Kahjustamise korral taastub kiht iseenesest.
Materjali korrosioonikindlus ning soojus- ja elektrijuhtivus on hästi tuntud ning praktikas kinnitust leidnud.
JOONPAISUMINE
Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi joonpaisumine suur. Seda tuleb mitmete mudelite kavandamisel silmas pidada.
MAGNETILISED NÄITAJAD
Alumiinium on mitte-magnetiline, ehk paramagnetiline metall.
LIITED
Profiilides kasutatakse kõige enam keevitust. Lisaks kasutatakse laialt testitud traditsioonilist ning hõõrdkeevitust jms.
MASINTÖÖTLUS JA VORMIMINE
Alumiiniumi saab töödelda järgmiste tehnoloogiate abil:
Töötlemise meetodid ja režiimid valitakse lähtudes alumiiniumsulami keemilisest koostisest, struktuurilisest seisundist ja valtstoorikute kasutamisest.
Masintöötlus nõuab vähe energiat. Tegelikult saab alumiiniumi töödelda ja uute esemete valmistamiseks kasutada ilma piiranguteta ning kvaliteedi languseta. Lisaks on metallikadu taaskasutusel väga väike.
Alumiiniumi töötlemise eeliseks keskkonnakaitse aspektist lähtudes on väike energiamahukus. Taaskasutusel kulub vaid 5% uue metalli tootmiseks kuluvast energiast. Materjali on ilma kvaliteedi vähenemiseta võimalik taaskasutada korduvalt.
EML VARJESTUS
Alumiiniumkastid on tõhus vahend elektromagnetlainete peegeldamiseks või varjestamiseks.
Alumiiniumil on tohutul hulgal positiivseid omadusi, seetõttu on tegu raua järel kõige enam kasutatava metalliga. Pole ime, et mõned peavad alumiiniumi tuleviku metalliks.